Tasakaalustatud immuunsüsteem on tervise alus

Merli Špitsmeister
Biokeemia ja biotehnoloogia Msc

Immuunsüsteem on rakkudest ja molekulidest koosnev kompleksne süsteem, mille ülesanneteks on meid patogeenide eest kaitsta, ennetada haigusi ja soodustada haavade paranemist. Immuunsüsteemil on kaks haru – kaasasündinud ja omandatud immuunsus, mis toimivad tihti sünergiliselt. Hästi toimiv immuunsüsteem tolereerib kahjutuid mikroorganisme, toitu ja iseennast, kuid kui immuunsüsteem on mingil põhjusel tasakaalust väljas, võivad tekkida sagedased infektsioonid, allergiad, toidutalumatused ja autoimmuunhaigused, kuna immuunsüsteem ei tee enam vahet ohutul ja ohtlikul. 70% meie immuunsusest asub soolestikus – selle teooriaga tuli esimesena avalikkuse ette Yves Delatte 1980-ndatel, pärast 5 aastat kestnud uuringuid loomadel. 

Ära kevadpuhastust tehes ennast unusta!

Külli Holsting
Toitumisterapeut

Kevadine lemmikteema on kehapuhastus. Meile meeldib mõelda, et kui saabub kevad, lööme aknad läikima ja teeme suurpuhastust. Ent oluline on meeles pidada oma keha. Puhastunult on samm kergem ja pilk rõõmsam ning energiat rohkem.

Kõige olulisemad faktid toimiva probiootikumi valimiseks.

Ainult üksikud firmad maailmas omavad teadmisi ja tööstuslikku võimet toota baktereid viisil, mis tagab puhta, elusa ja stabiilse bakteripreparaadi. Kvaliteedi tagamiseks on äärmiselt oluline, et toote etiketil väljatoodud elus rakkude arv vastaks tegelikkusele. Probiootikumid, mis sisaldavad erinevaid bakteritüvesid ja -liike on efektiivsemad kui üht tüve sisaldavad. On oluline, et valitud tüvede vahel valitseks sümbioos ja et nad üksteist ei inhibeeriks. Rusikareegliks on, et probiootikume kasutatakse minimaalselt doosis 109 cfu.

Nohuvabaks lihtsal viisil.

Ninaloputus on vana tava ülemiste hingamisteede ravis, mis pärineb Ajurveeda meditsiinilisest traditsioonist. Lääne Meditsiin võttis selle kasutusele 19. sajandi lõpus ning alates sellest on protseduur püsivalt kogunud populaarsust kogu maailmas. (Principi and Esposito, 2017)

Probiootikumid: Imerohi või pettus?

Kord oli nii, et kui mees kaotas lootuse paremale elule, oli kaotanud oma pere, raha, kodu, sõbrad ja koera, ei olnud tal muud väljapääsu, kui sooritada enesetapp või ühineda Prantsuse Võõrleegioniga.

Nüüd paistab sellise mehe tunneli lõpus valgus: ta peab vaid looma probiootikumidega tegeleva firma!

Rehabiliteeritud käärsool: räpasest kanalisatsioonist elupäästjani.

Igaüks, kes loeb ajalehti või vaatab televiisorit, võib märgata igapäevast ajupesu meditsiini pidevatest imedest. Üks ime päevas tähendab 365 imet aastat ja alates aastast 1950 on meil olnud 24.455 imet. Kahjuks ei ole midagi muutunud. Loomulikult on tehtud edusamme kirurgias, erinevate aparaatide väljatöötamisega, kuid see on mehaanika, elektrotehnika: kui vaadata haigustega toimetulekut, ei ole midagi muutunud, vastupidi, tundub, nagu liiguksime me tagasisuunas. Paljud ütlevad, et „meil pole kunagi varem nii palju inimesi 100 eluaastani jõudnud“, tõsi...kuid need inimesed sündisid 100 aastat tagasi, kui polnud üldse (või oli vähem) vaktsiine, polnud antibiootikume, pestitsiide, väetisi, ajal mil kõik oli BIO. Meil oli mõningane edu osades industrialiseeritud riikides, kuna hügieen (mitte meditsiiniline teadus) tegi tohutuid edusamme, aga vähe on muutunud Aasia ja Aafrika arengumaades.

Kuidas mõjutab elu teke soolestikus meie immuunsüsteemi arengut.

Hiljutised uuringud on näidanud, et loote soole kolonisatsioon bakterite poolt algab juba emakas ning vastsündinu mikrobioota sarnaneb ema esimese trimestri mikrobioomiga. Ravimid, haigused, stress ja raskemetallidega kokkupuude raseduse ajal võivad mõjutada imiku mikrobioota kujunemist.

Kas allergiate algpõhjus võib peituda soolestikus?

Allergiate esinemissagedus on viimase poole sajandi jooksul dramaatiliselt kasvanud, olles arenenud riikides kõige levinumaks krooniliseks haiguseks (20-30 %-l elanikest). Allergiliste häirete puhul on naha epiteeli ja soole limaskesta barjääri funktsioon häirunud ning immuunvastused üldlevinud antigeenidele ebanormaalsed. Teaduslikult leiab aina enam tõendust, et allergiad on seotud inimese mikrobioomi koostise ja funktsiooniga. Tänapäevased meetodid allergiate vältimiseks ja raviks põhinevad mikrobioota arengu toetamisel, soole barjääri funktsiooni parandamisel ja immuunsüsteemi ülereageerimise leevendamisel.

Sc. boulardii- milles peitub tema tugevus

Lisaks bakteritele on oma tõhusust probiootikumina tõestanud ka üks pärmiline - Saccharomyces boulardiiS. boulardii on ainuke kliinilise toimega pärm ja pärmipreparaat, mille probiootilist efektiivsust on tõestatud topelt-pime uuringutega.

Bacillus subtilis – võimas salarelv haiguste vastu

Probiootikumid on WHO poolt defineeritud kui elus mikroorganismid, mis piisavas koguses manustatuna omistavad peremeesorganismi tervisele positiivset efekti. Kuni tänaseni on probiootikumidena käsitletud peamiselt piimhappebaktereid, kuid aina rohkem on hakanud tuntust koguma ka teised bakterid, sh Bacillus´ed. Bacillus´te peamiseks eeliseks piimhappebakterite ees on võime moodustada spoore. Spoorid on stabiilsed laias pH- ja temperatuurivahemikus, mistõttu on Bacillus´te spoore sisaldavad probiootikumid vastupidavad maohappele ja neid võib säilitada toatemperatuuril pikka aega.