Püsimeik Tallinnas Härm OÜ - Piimhappebakterite, ensüümide ja Sc. boulardii vajalikkusest loomadele

Piimhappebakterite, ensüümide ja Sc. boulardii vajalikkusest loomadele

20.10.2017

Piimhappebakterite funktsioon

Piimhappebakterid on keha mikroobide loomulik osa. Nii inimestel kui ka loomadel on soolestikus piimhappebakterid, ilma piimhappebakteriteta ei saa soolestik normaalselt toimida. Seega neil on tähtis roll organismi funktsioneerimisel. Piimhappebaktereid kasutatakse tihti kõhulahtisuse ravi toetamisel. Kõhulahtisus on üks paljudest sümptomitest, mis näitab, et piimhappbebakterite tasakaal soolestikus on paigast ära.

Piimhappebakterid erinevad teistest bakteritest, kuna nad toodavad piimhapet. Piimhape tasakaalustab keha happesust ehk pH– d. Piimhappebakterid toodavad muuhulgas ka aminohappeid, vitamiine, vastupanuvõimele olulisi interferoone ja interleukiine, mis stimuleerivad antikehade määra. Lisaks nad lõhustavad toitu ja aitavad toitainetel imenduda õigetes organismi osades. Piimhappebakterid on seega väga mitmekülgsed ning neil on palju erinevaid funktsioone.

Piimhappebakteritel on erinevaid tüvesid. Kõikidel tüvedel on erinevad omadused ja iga tüvi toodab erinevadi aminohappeid, vitamiine ja erinevas koguses piimhapet.

Iga piimhappebakter vajab erinevat keskkonda ehk happesuse taset. Kui keha pH muutub liiga aluseliseks või happeliseks siis piimhappebakterite elukeskkond muutub. Piimhappebakterid hakkavad instinktiivselt otsima soodsat kasvukeskkonda ja nii võivad nad pH muutudes valedesse kohtadesse kõrvale kalduda. See viib aga mikrobioota tasakaalust välja tekitades pärmseentele ja patogeensetele bakteritele soodsa kasvupinnase.

Soolestiku mikrofloora

Soolestikus on mikrofloora, mis põhiliselt asub jämesooles.

See koosneb erinevatest mikro-organismidest, milleks on:

  • piimhappebakterid
  • muud bakterid
  • pärmseened
  • seened
  • viirused ja retroviirused

Kogu floora töö on toota toidu lõhustamiseks erinevaid aineid ning aitab neil liikuda keha õigetesse kohtadesse, et toota antikehi. Mitmed uuringud on näidanud, et paljud haigused saavad alguse soolestikust ja seetõttu on soolestikul tähtis roll immuunsuse seisukohalt.

Erinevad tegurid nagu keskkond ja toitumine võivad põhjustada organismis happesuse (pH) kõikumise, mis omakorda mõjutab mikrofloorat. See viib aga bakterite ja pärmiliste tasakaalu paigast, mis omakorda nõrgestab organismi immuunsüsteemi ja seedimist. Kehas moodustuvad erinevad toksiinid, mis soodustavad loomadel erinevate haiguste teket. Samal põhjusel ka toitained ei imendu enam korralikult. Loom võib saada abi piimhappebakteritest, et taastada keha õige pH– tase ja saada mikroobid jälle õigetesse kohtadesse.

Limaskestad

Mis need on ja kuidas need on seotud soolestiku mikroflooraga?

Limaskest on õhuke rakukiht, mis katab seedetrakti, hingamisteid, silmi, kuseteid ja suguelundeid. Soole limaskest on seotud soole mikroflooraga, kuna floora kinnitub limaskesta valguselisele pinnale. Muuhulgas takistab korras limaskest erinevate patogeenide ja viirustekitajate levimist kehasse. Kui aga see pinnas on kahjustunud, siis floora ei saa kinnituda ning hakata tootma organismile olulisi antikehi nagu IgA ja IgM. Limaskestasid kahjustab ka mikroobide tasakaalust väljasolek, mis on põhjustatud erinevatest mürkidest nt keskkonnast, toitumisest, ravimitest. Kahjustunud limaskest võib põhjustada ka proteiini (valgu)kadu ja seeläbi ka alatoitumise riski. See tähendab, et väheneb organismi vastupanuvõime, mis võib suurendada ka infektsioonide riski.

Seega on oluline, et limaskest oleks korras ning piimhappebakteritel oleks hea kasvuala. Hea bakterite tasakaal takistab aga limaskesta kahjustavate mürkainete moodustumist. Need kaks tegurit ongi korras soolestiku aluseks.