Kas allergiate algpõhjus võib peituda soolestikus?

Merli Špitsmeister 
Biokeemia ja biotehnoloogia Msc

Allergiate esinemissagedus on viimase poole sajandi jooksul dramaatiliselt kasvanud, olles arenenud riikides kõige levinumaks krooniliseks haiguseks (20-30 %-l elanikest). Allergiliste häirete puhul on naha epiteeli ja soole limaskesta barjääri funktsioon häirunud ning immuunvastused üldlevinud antigeenidele ebanormaalsed. Teaduslikult leiab aina enam tõendust, et allergiad on seotud inimese mikrobioomi koostise ja funktsiooniga. Tänapäevased meetodid allergiate vältimiseks ja raviks põhinevad mikrobioota arengu toetamisel, soole barjääri funktsiooni parandamisel ja immuunsüsteemi ülereageerimise leevendamisel.

Allergiate kõrge esinemine just linnainimeste seas on peamiselt põhjustatud liiga steriilsest elukeskkonnast: vähenenud kontakt loodusliku keskkonnaga ja kaasaegse ühiskonna hüved on alandanud kokkupuudet mikroobidega, mis mängivad kriitilist rolli immuunsüsteemi küpsemisel esimeste eluaastate jooksul. Allergiliste häirete puhul on T-lümfotsüütide helperrakkude vaheline tasakaal (Th1/Th2) häirunud tüüp 2 helperrakkude (Th2) ülekaalu poole. Häirunud tasakaal võib olla põhjustatud ebapiisavast Th1 vastuse arengust, mida mõjutavad negatiivselt moodsad hügieeninõuded, intensiivne toidu steriliseerimine ja kunsttoiduga söötmine.

Allergiate tekkes mängib rolli ka pärilikkus allergiliste vanemate lastel on vähemalt 2x kõrgem risk allergia tekkeks võrreldes mitte-allergiliste vanemate lastega.

Allergiate tekke tõenäosus esimese viie eluaasta jooksul on tugevalt seotud imiku mikrobioota koostisega. On leitud, et varane soole asustamine bifidobakterite ja laktobatsillide poolt kaitseb lapsi allergiate tekke eest. Mitmetes uuringutes on nähtud seost laste atoopilise dermatiidi ja madala bifidobakterite, laktobatsillide ja bakteroidide taseme vahel.

Imiku mikrobiootat mõjutavad muuhulgas:

  • Sünnimaa: Põhja-Euroopa imikute mikrobiootas on suurem bifidobakterite osakaal, kuid Lõuna-Euroopa imikute seedetraktis leidub rohkem bakteroide ning mikrobioota on mitmekesisem.
  • Sünniviis: vaginaalselt sündinud imikutel on kõrgem bifidobakterite ja bakteroidide osakaal ning madalam klostriidia ja streptokokkide osakaal.
  • Toitmisviis: rinnapiim sisaldab bifidobakterite liike, mis soodustavad terve mikrobioota arengut. On leitud, et rinnaga toidetud imikute mikrobiootas domineerivad bifidobakterid, kunsttoidul olevatel imikutel aga kolibakter, bakteroidid, klostriidia, laktobatsillid.
  • Õdede-vendade arv: pereliikmete arv korreleerub bifidobakterite hulgaga imikute väljaheites.
  • Endotoksiinidega kokkupuude: kõrgem endotoksiinide tase keskkonnas on vastavuses kõrgema bifidobakterite tasemega sooles. Endotoksiine leidub Gram-negatiivsete bakterite välismembraanis ning nende tase on kõrgem lemmikloomadega kodudes. Koertega ja seeläbi endotoksiinidega kokkupuutumine varases imikueas vähendab lapsepõlve allergiate teket.

Probiootilised bakterid (peamiselt laktobatsillid või bifidobakterid) võivad kaitsta allergiate eest läbi erinevate mehhanismide:

  • Parandades soolestiku mikrobiootat.
  • Leevendades soole põletikku ja võimendades soole barjääri funktsiooni.
  • Surudes alla spetsiifiliste antikehade tootmise ja süsteemse allergilise reaktsiooni.
  • Suurendades IFN-gamma tootmist; hiirtel läbiviidud katsed on näidanud, et IFN-gamma inhibeerib sekundaarse allergilise vastuse teket.
  • Moduleerides Th1/Th2 tasakaalu, mis aitab vältida põletikuliste haiguste nagu allergiate teket.
  • Aidates lagundada enteraalseid antigeene.
  • Aidates suunata immuunsüsteemi küpsemist.

Ka kliinilised uuringud on näidanud, et probiootikumidest on abi erinevate allergiate puhul:

Atoopiline dermatiit. Erineva vanusega lapsi (6 kuud-13 aastat) hõlmavad uuringud on näidanud, et laktobatsillide ja bifidobakterite manustamine parandab oluliselt atoopilise dermatiidi ulatust ja tõsidust. Probiootikumide tarbimine allergia riskiga rasedate, imikute ja imetavate emade poolt vähendab atoopilise dermatiidi tekke ohtu esimese 2 eluaasta jooksul kuni 50 %.

Allergiline nohu ja astma. Laktobatsillide tarbimine leevendab allergilise nohu sümptomeid, parandab üldist elukvaliteeti ning vähendab ravimite kasutamise vajadust. Laktobatsillidel on täheldatud võimet vähendada ka õietolmuallergia sümptomeid. On leitud, et laktobatsillide manustamine allergilise hingamisteede põletikuga hiirtele võib nõrgendada astmaatilisi reaktsioone.

Toiduallergia. Laktobatsillide võime tõsta IFN-gamma tootmist võib kaitsta imikuid lehmapiimaallergia eest, kuna lehmapiimaallergia on seotud IFN-gamma vastuse puudulikkusega.

Artikli täisversiooni leiad siit.