Nohuvabaks lihtsal viisil.

Ninaloputus on vana tava ülemiste hingamisteede ravis, mis pärineb Ajurveeda meditsiinilisest traditsioonist. Lääne Meditsiin võttis selle kasutusele 19. sajandi lõpus ning alates sellest on protseduur püsivalt kogunud populaarsust kogu maailmas. (Principi and Esposito, 2017)

Probiootikumid: Imerohi või pettus?

Kord oli nii, et kui mees kaotas lootuse paremale elule, oli kaotanud oma pere, raha, kodu, sõbrad ja koera, ei olnud tal muud väljapääsu, kui sooritada enesetapp või ühineda Prantsuse Võõrleegioniga.

Nüüd paistab sellise mehe tunneli lõpus valgus: ta peab vaid looma probiootikumidega tegeleva firma!

Rehabiliteeritud käärsool: räpasest kanalisatsioonist elupäästjani.

Igaüks, kes loeb ajalehti või vaatab televiisorit, võib märgata igapäevast ajupesu meditsiini pidevatest imedest. Üks ime päevas tähendab 365 imet aastat ja alates aastast 1950 on meil olnud 24.455 imet. Kahjuks ei ole midagi muutunud. Loomulikult on tehtud edusamme kirurgias, erinevate aparaatide väljatöötamisega, kuid see on mehaanika, elektrotehnika: kui vaadata haigustega toimetulekut, ei ole midagi muutunud, vastupidi, tundub, nagu liiguksime me tagasisuunas. Paljud ütlevad, et „meil pole kunagi varem nii palju inimesi 100 eluaastani jõudnud“, tõsi...kuid need inimesed sündisid 100 aastat tagasi, kui polnud üldse (või oli vähem) vaktsiine, polnud antibiootikume, pestitsiide, väetisi, ajal mil kõik oli BIO. Meil oli mõningane edu osades industrialiseeritud riikides, kuna hügieen (mitte meditsiiniline teadus) tegi tohutuid edusamme, aga vähe on muutunud Aasia ja Aafrika arengumaades.

Kuidas mõjutab elu teke soolestikus meie immuunsüsteemi arengut.

Hiljutised uuringud on näidanud, et loote soole kolonisatsioon bakterite poolt algab juba emakas ning vastsündinu mikrobioota sarnaneb ema esimese trimestri mikrobioomiga. Ravimid, haigused, stress ja raskemetallidega kokkupuude raseduse ajal võivad mõjutada imiku mikrobioota kujunemist.

Kas allergiate algpõhjus võib peituda soolestikus?

Allergiate esinemissagedus on viimase poole sajandi jooksul dramaatiliselt kasvanud, olles arenenud riikides kõige levinumaks krooniliseks haiguseks (20-30 %-l elanikest). Allergiliste häirete puhul on naha epiteeli ja soole limaskesta barjääri funktsioon häirunud ning immuunvastused üldlevinud antigeenidele ebanormaalsed. Teaduslikult leiab aina enam tõendust, et allergiad on seotud inimese mikrobioomi koostise ja funktsiooniga. Tänapäevased meetodid allergiate vältimiseks ja raviks põhinevad mikrobioota arengu toetamisel, soole barjääri funktsiooni parandamisel ja immuunsüsteemi ülereageerimise leevendamisel.