Nohuvabaks lihtsal viisil.

3.01.2018

Merli Špitsmeister
Biokeemia ja biotehnoloogia Msc

Ninaloputus on vana tava ülemiste hingamisteede ravis, mis pärineb Ajurveeda meditsiinilisest traditsioonist. Lääne Meditsiin võttis selle kasutusele 19. sajandi lõpus ning alates sellest on protseduur püsivalt kogunud populaarsust kogu maailmas. (Principi and Esposito, 2017)

Terve inimese hingamisteed on kaitstud õhus leiduva nakkuse ja mustuse eest mukotsiliaarse kihiga, mis katab ninaõõnt ja põskkoopaid. See kiht koosneb lima sees olevatest piklikutest ripsmetega epiteelirakkudest ja karikrakkudest. Võõrosad jäävad kleepuvasse limakihti kinni ning ripsmed suunavad limakihti põskkoobastest välja ninaneelu poole. Kui see transpordi mehhanism häirub, tekib ninaneelupõletik, tavaliselt vastusena viirusele, bakterile või allergeenile. (Papsin and McTavish, 2003)

Ninaõõne soolveega loputamine aitab seda mehaaniliselt puhastada limast, kuivanud koorikutest, surnud rakkudest ja õhus olevatest patogeenidest, allergeenidest jms. Ninaloputus niisutab ninaõõnt ja aitab kaasa ka mukotsiliaarsele puhastusele ning vähendab põletikku tekitavate ainete lokaalset kontsentratsiooni. (Hermelingmeier et al., 2012, Tabary et al., 2013)

Mitmed rahvusvahelised konsensuskonverentsid soovitavad ninaloputust kõrvalravina erinevate nina ja põskkoobastega seotud patoloogiate puhul. Ninaloputus on efektiivne, lihtne ja odav meetod, mida on turvaliselt kasutatud nii täiskasvanutel kui lastel ja tõsiseid kõrvaltoimeid ei ole dokumenteeritud. Kliinilised uuringud on näidanud, et ninaloputus vähendab ravimite kasutamise vajadust ja nina operatsioonijärgsed patsiendid vajavad vähem visiite arsti juurde. (Papsin and McTavish, 2003, Bastier et al., 2015)

Ninaloputuseks on olemas erinevaid viise ja tooteid, kuid ühe toote selget eelist teiste ees ei ole siiani kliiniliselt suudetud tõestada (Bastier et al., 2015). Siiski tasub märkida, et positiivse survega ninaloputusseadmete kasutamisel on oht kasutada liigset jõudu ja seeläbi kahjustada nina õrnu kudesid. Ninaloputuskannud on õrnemad, surveta ja lihtsamad kasutada. (Chitale, 2008) Et vältida kasu asemel kahju, peaks positiivse survega ninaloputusseadmete kasutamisele eelnema juhendamine spetsialisti poolt.

Merevee kasutamine ninaloputusseadmetes on näidanud kindlat eelist füsioloogilise lahuse ees mitmes kliinilises praktikas (Bastier et al., 2015).

Ninaloputus leevendab ägedate ülemiste hingamisteede infektsioonide sümptomeid (King et al., 2015). Ninaloputuse kasulikkust on nähtud ka atroofilise nohu, kuiva nohu, vanusega seotud nohu, allergilise nohu, nina vaheseina perforatsiooni, HIV-ga seotud ninaneelupõletiku ja nina polüüpide korral (Nuutinen et al., 1986, Tomooka et al., 2000). Igapäevane ninaloputus parandab kroonilise ja ägeda põskkoopapõletiku sümptomeid nii lastel kui täiskasvanutel (Heatley et al., 2001, Wang et al., 2009, Wang et al., 2014). Tsüstilise fibroosiga patsientidel soovitatakse soolveega loputamist,et taastada nina limaskesta normaalne seisund (Gysin et al., 2000). Aastaringse allergilise nohu korral soovitatakse ninaloputust kõrvalravina, et uhtuda välja lima ja ärritajaid ning parandada õhu liikumist läbi nina (Georgitis, 1993). Regulaarne soolveega loputamine parandab allergilise nohu sümptomeid ja patsientide elukvaliteeti (Hermelingmeier et al., 2012).

Ninaloputusest võib olla abi ka rasedusaegse nohu korral (Sorri et al, 1980, Schatz and Zeiger, 1988) Rasedusaegse nohu all mõistetakse raseduse ajal ilmnevat ninakinnisust (ehk nina limaskestade turset), kui puuduvad muud märgid hingamisteede infektsioonile või allergiale, mis kaob täielikult 2 nädala jooksul peale sünnitust (Ellegard, 2003).

Amoxicillin on peamine antibiootikum, mis määratakse ägeda bakteriaalse rinosinuiidi esmaseks raviks lastel. Hiljutisest uuringust ilmnes, et ravi Amoxicillin´ga on terapeutiliselt ekvivalentne soolveega ninaloputusega. Mõlema ravimeetodi puhul oli kliiniline efektiivsus samaväärne ning 14. päeva bakteriaalsed ja tsütoloogilised põletikunäitajad samad. (Ragab et al., 2015) Ka aasta varasemas uuringus leiti, et laste ägeda põskkoopapõletiku puhul võib sage ninaloputus vähendada antibiootikumiravi pikkust ning et antibiootikumiravi annab vaid väikse ravieelise ninaloputuse ees (Khoshdel et al., 2014).

Kasutatud kirjandus

Bastier, P. L., Lechot, A., Bordenave, L., Durand, M., & de Gabory, L. (2015). Nasal irrigation: From empiricism to evidence-based medicine. A review. European annals of otorhinolaryngology, head and neck diseases, 132(5), 281-285.

Chitale, R. (2008). Battle of the Nasal Washes. http://abcnews.go.com/Health/AllergiesNews/battle-nasal-washes/story?id=5977773, 27.10.2017.

Ellegård, E. K. (2003). The etiology and management of pregnancy rhinitis. American Journal of Respiratory Medicine, 2(6), 469-475.

Georgitis, J. W. (1993). Local hyperthermia and nasal irrigation for perennial allergic rhinitis: effect on symptoms and nasal airflow. Annals of allergy, 71(4), 385-389.

Gysin, C., Alothman, G. A., & Papsin, B. C. (2000). Sinonasal disease in cystic fibrosis: clinical characteristics, diagnosis, and management. Pediatric pulmonology, 30(6), 481-489.

Heatley, D. G., McConnell, K. E., Kille, T. L., & Leverson, G. E. (2001). Nasal irrigation for the alleviation of sinonasal symptoms. Otolaryngology—Head and Neck Surgery, 125(1), 44-48.

Hermelingmeier, K. E., Weber, R. K., Hellmich, M., Heubach, C. P., & Mösges, R. (2012). Nasal irrigation as an adjunctive treatment in allergic rhinitis: a systematic review and meta-analysis. American journal of rhinology & allergy, 26(5), e119.

Khoshdel, A., Panahande, G. R., Noorbakhsh, M. K., Malek Ahmadi, M. R., Lotfizadeh, M., & Parvin, N. (2014). A comparison of the efficacy of amoxicillin and nasal irrigation in treatment of acute sinusitis in children. Korean Journal of Pediatrics, 57(11), 479–483.

King, D., Mitchell, B., Williams, C. P., & Spurling, G. K. (2015). Saline nasal irrigation for acute upper respiratory tract infections. The Cochrane Library.

Nuutinen,J., Holopainen, E., Haahtela, T., Ruoppi, P., & Silvasti, M. (1986). Balanced physiological saline in the treatment of chronic rhinitis. Rhinology, 24(4), 265-269.

Papsin, B., & McTavish, A. (2003). Saline nasal irrigation: Its role as an adjunct treatment. Canadian Family Physician, 49, 168–173.

Principi, N., & Esposito, S. (2017). Nasal Irrigation: An Imprecisely Defined Medical Procedure. International journal of environmental research and public health, 14(5), 516.

Ragab, A., Farahat, T., Al-Hendawy, G., Samaka, R., Ragab, S., & El-Ghobashy, A. (2015). Nasal saline irrigation with or without systemic antibiotics in treatment of children with acute rhinosinusitis. International journal of pediatric otorhinolaryngology, 79(12), 2178-2186.

Schatz, M., & Zeiger, R. S. (1988). Diagnosis and management of rhinitis during pregnancy. In Allergy and Asthma Proceedings (Vol. 9, No. 5, pp. 545-554). OceanSide Publications, Inc.

Sorri, M., Hartikainen-Sorri, A. L., & Kärjä, J. (1980). Rhinitis during pregnancy. Rhinology, 18(2), 83-86.

Tabary, O., Muselet, C., Miesch, M. C., Yvin, J. C., Clément, A., & Jacquot, J. (2003). Reduction of chemokine IL-8 and RANTES expression in human bronchial epithelial cells by a sea-water derived saline through inhibited nuclear factor-κB activation. Biochemical and biophysical research communications, 309(2), 310-316.

Tomooka, L. T., Murphy, C., & Davidson, T. M. (2000). Clinical study and literature review of nasal irrigation. The Laryngoscope, 110(7), 1189-1193.

Wang, Y. H., Yang, C. P., Ku, M. S., Sun, H. L., & Lue, K. H. (2009). Efficacy of nasal irrigation in the treatment of acute sinusitis in children. International journal of pediatric otorhinolaryngology, 73(12), 1696-1701.

Wang, Y. H., Ku, M. S., Sun, H. L., & Lue, K. H. (2014). Efficacy of nasal irrigation in the treatment of acute sinusitis in atopic children. Journal of Microbiology, Immunology and Infection, 47(1), 63-69.