Mida peaks teadma piimhappebakteritest?

Ei ole olemas häid ja halbu baktereid - on bakterid mida on liiga palju või bakterid mis paiknevad valest kohas. Yves Delatte

Sissejuhatus

Meie planeedil elab üle 7 miljardi inimese, mikroorganisme aga 5 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 ehk 5x1030, seda on sama palju kui korrutada kogu meie universumis olevad tähed 5 miljoniga. Bakterid on igal pool meie ümber, nad on meie peal ja meie sees.Näiteks kodutolmus eksisteerib ligi 9000 erinevat tüüpi bakterit ja seenorganismi. Et mõista bakterite imelisust ja keerukust, väärib mainimist fakt, et neil on 100 korda rohkem geene kui inimestel ja nad oskavad edastada sõnumeid. Seega, kas hetkel peas on üldse Sinu enda mõtted, või sunnib Sind teatud viisil käituma või mõne toidu järele haarama Sinu sees elav ja eksisteeriv väike bakterite mikrokosmos?

Soolefloora ja sealsed bakterid pakuvad suurt kõneainet ja üha enam teadustöid tõestavad kui olulised bakterid on ja iga päev avastatakse, et nende tähtsus on tunduvalt suurem kui arvatud.Sooleflooras elavad bakterid toodavad meie kehas meile olulisi toitaineid ja vitamiine, aitavad lagundada toitu, kaitsevad meid patogeensete bakterite eest ja treenivad immuunsüsteemi. Meie soolestik on koduks enam kui 100 000 000 000 000 (kvadriljonile) mikroorganismile.

Seega kui sooleflooras puudub õige tasakaal võib üsna kindlalt öelda, et ka meie organismis tervikuna on midagi paigast ära. Üheks lihtsaks indikaatoriks on meie väljaheide. Tänapäeval on üha rohkem juttu, et inimeste bakterikooslus pigem kahaneb kui kasvab. Räägitakse tervislikust elustiilist ja arukalt ravimite tarvitamisest, kuid aeg ajalt teevad stress, haigused ja elukeskkond oma töö ja me vajame seespidist toetust. Järgnevalt kirjutamegi, mida Sa peaksid silmas pidama, kui soovid enda seedesüsteemi piimhappebakteritega toetada.

1. Bakteri tüvi

1.1 Tüve päritolu

Bakteritoodete ehk probiootikumide ehk piimhappebakterite puhul on väga oluline asjaolu kust ning kellelt need pärinevad. Reeglina pärinevad bakterid piimatööstusest, inimestelt või loomadelt.

Rida teadustöid on välja selgitanud, et inimeste epiteelrakkudele kinnituvad nii inimspetsiifilised, kui ka loomadelt pärit tüved, kuid selle vahega, et inimspetsiifiliste tüvede koloniseerimise tase on tunduvalt kõrgem, kui loomadelt pärit tüvedel. Samuti on selgunud, et inimspetsiifilised tüved on vastupidavamad sapphapetele võrreldes teiste tüvedega. See on aga väga heaks tõestuseks, et inimspetsiifilised bakterid kohanevad inimese soolestikus paremini kui muu päritoluga bakterid.

Ka Biolatte looja Yves Delatte on uurinud pea pool sajandit erinevaid baktereid ning nende koostoimimist ja mõju inimesele ning on kirjeldanud, et inimspetsiifilised bakterid kinnituvad meie soolestiku limaskestale paremini. Ta on võrrelnud kinnitumise edukust tõmbelukuga ehk et lukk töötaks, peavad selle mõlemad pooled ideaalselt teineteisega sobima. Inimspetsiifilistel tüvedel on paremad eeldused tõhusamaks toimimiseks ja mõjuks, sest nende rakuseinad on geneetiliselt kohandunud peremeesorganismi ehk inimesega.

Kuna inimestele sobivad bakteritüved on spetsiidilised ja mesofiilsed (kasvavad 37 kraadi juures), sobivad nende rakuseinad inimese limaskestadega ja nende efektiivsus on võrreldamatu. Inimestele sobivaid baktereid ei ole vaja panna happekindlatesse kapslitesse, sest bakterid on maohappele ja sapile vastupidavad.

1.2 Tüved ja nende omavaheline sobivus

Enne kui tüvesid kapslisse kokku panna, tuleb neid uurida laboris, et kindlaks määrata tüvede vastupidavus ning nende omavaheline kokkusobivus ja sümbiootilisus. Samuti tuleb uurida ka tüvede sobivust täiteainega. Kui on tuvastatud kokkusobivad tüved ja täiteained, testitakse leitud bakteritüvesid eri immuunsüsteemidega inimestel, et olla veendunud toote toimimises.

Kindlasti tuleb jälgida ka seda, et tootesse ei oleks lisatud liiga palju erinevaid tüvesid. Kapslisse kokku pandud tüved peavad teineteisega sobima, et nad ei hakkaks omavahel ruumi pärast konkureerima. Et tagada bakterite kolooniate moodustamise võime, peab baktereid olema ka tüve kohta piisavas koguses (10E9). Kui tootes on liiga palju erinevaid tüvesid, siis lisaks omavahelisele konkureerimisele, on ühte liiki tüve baktereid kapslis liiga vähe, sest tavamõõtu kapslisse lihtsalt ei mahu neid palju.

Kokkuvõte: et saada tootest enda organismile maksimaalset kasu, siis tuleks tarbida inimspetsiifiliste bakteritega probiootikume, jälgida, et tüvesid ei oleks liiga palju ning erineva tüve päevane kogus 10E9 CFU (kolooniat moodustuv ühik).

2. Kontsentratsioon

Ideaalne bakterite hulk päevases annuses peaks olema 10E9 CFU ehk miljard bakterit päeva kohta, vastasel juhul ei suuda bakterid soole limaskestale kinnitumiseks endale muult sooleflooralt eluruumi võita.

Tihti võib toodete pakenditel lugeda uskumatult suuri koguseid (nt 10E10 CFU), lähemal uurimisel selgub, et on jäetud märkimata kogus, kus on selline arv baktereid - on seda kapslis, päevases annuses, kogu purgi peale, kilos toormaterjalis või hoopis tootmisprotsessi alguses. Seega, eksitamise vältimiseks tuleks hoolega jälgida mida toote etiketile tegelikult märgitud on.

Kontsentratsioon alla 10E8 CFU kohta ei ole tõhus. Selle asemel võiks süüa juba mahepõllumajandusest ostetud jogurtit.

3. Stabiilsus

Juba bakterite tootmisprotsess on väga oluline. Odav, kuid laialdaselt kasutatav on bakterite tsentrifuugimine.Tsentrifugaaljõud aga hävitab väga suure osa bakteritest ning kapslisse satub juba eoses väga suur hulk surnuid baktereid. Bakterite filtreerimine on kallim, kuid tagab bakterite ellujäämise. Filtreerimist kasutavad vaid väga vähesed tootjad, muuhulgas kasutatakse seda meetodit Biolatte toodete valmistamisel.

Lisaks sellele tuleb bakteritele luua kapslisse ideaalne keskkond. Parimaks niiskustaseme protsendiks on alla 4%. Üle 4% niiskustaseme juures bakterid aeg ajalt aktiveeruvad, kuid kuna neil pole kapslis piisavalt toitu nad surevad. Seega vedelikes, geelides on elusbakterite hulk olematu ning toode ei avalda seedesüsteemile oodatavat mõju.

Üle 10E9 CFU/g pole bakterid stabiilsed, välja arvatud temperatuuril alla –30 °C. Bakterid kontsentratsiooniga 10E8 CFU/g on küll stabiilsed, kuid küllalt tõhusad ainult siis, kui manustada neid üle 10 grammi päevas.

Blisterpakendisse pakendamine hävitab protsessis kasutatava kuumuse tõttu 80% bakteritest. Tabletti valmistades hukkub pressimise ja temperatuuri tõttu 95% bakteritest.

4. Täiteaine

Kuna inimesel on kasu vaid elus bakteritest, peab tootmisprotsessi taga olema teadlik ning teaduslik tegevus, mis tagab vajalikud tingimused bakterite elus püsimiseks. Bakteri ja täiteaine koosmõju tuleb kontrollida toote pH ja efektiivsuse suhtes. Samuti peab täiteaine olema segatud võimalikult lihtsalt. Kui segus on liiga palju aineid, siis toote efektiivsus väheneb.

Tihti lisatakse toodetesse suhkru kõrvalsaadusi, nagu probiootilist inuliini või fruktooligosahhariidi (FOS), mille eesmärk on edendada bifidobakterite kasvu sooles. Kuna inuliin soodustab ka kahjulike bakterite kasvu ja soolestik sisaldab bakterite elutegevuseks vajalikku toitu ehk erinevaid kiudaineid, siis ei ole inuliini lisamine tootesse otstarbekas. Samuti võib inuliini ja fruktooligosahhariidide lagunemisel eralduda soolestikku metaani ja süsinikdioksiidi, mis võivad kõrvaltoimetena põhjustada kõhuvalu ja iiveldust.

Probiootilistesse toodetesse ei ole vaja lisada ka vitamiine ja muid koostisaineid, sest need ei anna bakteritootele lisaväärtust. Nende lisamisel suudetakse lihtsalt toote tootmiskulusid vähendada ja sellega ka kasumit suurendada, sest bakterite arv väheneb muude koostisainete arvelt. Bakterisegud, kuhu on lisatud mineraale, vitamiine ja inuliini, ei ole tõhusad, sest reaalsuses ei püsi koostisosad seedesüsteemis koos ning väidetud ühistoimimist (sünergiat) ei toimu. Lisaained tunduvad etiketil veenvad, kuid toote mõju on marginaalne, hoolimata sellest, et in vitro (laboritingimustes) tulemused on head.

Tavatarbija on andnud tootjale suure usalduskrediidi, et tootja on tegutsenud toote arendamisel ja tootmisel heas usus. Toidulisandite tootmist ja markeerimist ei ole nii rangelt seadustega reguleeritud kui ravimitööstuses ning see annab tootjale üpriski suure mänguruumi.

5. Kas tootja testib oma tooteid sõltumatutes laborites?

Ka testimisel on palju erinevaid võimalusi. Mõned tootjad testivad kontsentreeritud valmissegusid, mida kapslisse pannes hiljem lahjendatakse. Stabiilsust tuleb jälgida, aga algusest lõpuni ehk ka sellisena millisena toode jõuab lõpptarbijani ning ideaalis testida veel parim enne kuupäeva lähenedes.

Isegi siis kui toote valmistamise etappides on kindlaks tehtud, et tootes on palju elujõulisi bakterid, ei näita ükski katseklaasi katse, mis toimub inimese organismis- kui kiirelt bakterid paljunema hakkavad, kas ja kuidas epiteelrakkudele kinnituvad ja kolooniaid moodustavad jne. See kõik sõltub selle konkreetse inimese tervislikust seisundist, tema stressitasemest, toitumisest ja üldse elustiilist. Erinevatele inimestele võivad erinevad tooted mõjuda erinevalt ja konkreetse probleemi korral on alati mõistlik pöörduda terapeudi poole, kes oskab probleemile läheneda individuaalselt.

Tuleb meeles pidada, et bakterid on elusorganismid ja eluks vajavad nad sobivat keskkonda. Meie organismile ei ole mittemingisugust kasu kui sööme sisse surnud baktereid.