Kuidas mõjutab elu teke soolestikus meie immuunsüsteemi arengut.

20.10.2017

Merli Špitsmeister

Biokeemia ja biotehnoloogia Msc

Hiljutised uuringud on näidanud, et loote soole kolonisatsioon bakterite poolt algab juba emakas ning vastsündinu mikrobioota sarnaneb ema esimese trimestri mikrobioomiga. Ravimid, haigused, stress ja raskemetallidega kokkupuude raseduse ajal võivad mõjutada imiku mikrobioota kujunemist.

Sünnijärgselt koloniseerivad vastsündinu soole esmalt fakultatiivsed anaeroobid (kolibakterid ja teised enterobakterid) ning mõne päeva pärast jäigad anaeroobid - bifidobakterid, klostriidia, bakteroidid. Aastaselt meenutab mikrobioota juba oluliselt täiskasvanu oma, kuid tüüpiline täiskasvanu muster kujuneb välja umbes kolmeaastaselt.

Soole mikrobioota kujunemist mõjutavad peamiselt järgmised faktorid:

Antibiootikumide kasutamine.

Antibiootikumide kasutamine muudab mikrobioota koostist ja vähendab selle mitmekesisust, mistõttu ei teki kõikide tavaliste soolebakterite vastu õigeid antikehi ning nendega hiljem kokkupuutudes võib immuunsüsteem üle reageerida.

Antibiootikumide tarbimine soodustab ka atoopiliste haiguste teket.

Probiootikumide manustamine antibiootikumikuuri järgselt võib parandada soole mikrobiootat ja kaitsta antibiootikumide kahjulike tagajärgede eest.

Enneaegsus.

Enneaegsetel imikutel on mikrobioota mitmekesisus väiksem ning madalam anaeroobide ja kõrgem fakultatiivsete anaeroobide proportsioon.

Häirunud mikrobioota tõttu suureneb soole läbilaskvus, mis võimaldab bakterite tungimist läbi soole limaskesta (bakterite translokatsioon BT). See võib põhjustada nekrootilise enterokoliidi (NEC) teket, sepsist ja organite töö häireid. Kõrge piimhappebakterite ja bifidobakterite tase sooles takistab BT-i.Probiootikumid võivad aidata normaliseerida soole kolonisatsiooni ja seeläbi vältida NEC teket.

Vaginaalne sünnitus vs keisrilõige.

Vaginaalselt sündinud imikud on suurema tõenäosusega koloniseeritud bifidobakterite ja bakteroidide poolt ning keisrilõikega sündinud imikud klostriidia ja streptokokkide poolt ning keisrilõikega sündinud laste mikrobioota mitmekesisus on madalam. Isegi seitsmeaastasena erineb keisrilõikega sündinud laste mikrobioota vaginaalselt sündinud laste omast. Pilootuuringus, kus ema vaginaalne kooslus kanti üle keisrilõikega sündinud vastsündinutele, sarnanes mikrobioom vaginaalselt sündinud imikute omaga juba 1-kuuselt. Keisrilõikega lastel on täheldatud kõrgemat riski immuunhäirete, nagu allergiline nohu, astma ja tsöliaakia tekkeks.

Rinnapiim vs kunsttoit.

Rinnaga toidetud imikute mikrobiootas domineerivad bifidobakterid, kunsttoidul olevatel imikutel aga kolibakterid, bakteroidid, klostriidia ja laktobatsillid. Kõrge kolibakteri tase suurendab toiduallergiaga ja ekseemi tekke riski, klostriidia kõrget taset on seostatud tundlikkusega kunsttoidu suhtes, ärritunud soole sündroomiga, ekseemiga jm. Bakteroidide kõrget taset on seostatud tüüp 1 diabeediga.

Rinnapiim soodustab bifidobakterite kasvu, sisaldab antimikroobseid ja põletikuvastaseid aineid ning faktoreid, mis soodustavad vastsündinu immuunsüsteemi küpsemist. Rinnaga toidetud imikutel esineb vähem infektsioone ja neil on madalam risk autoimmuunhaiguste tekkeks.

Tahke toiduga alustamine.

Tahke toidu tutvustamine suurendab soole mikroobset mitmekesisust ja lähendab seda täiskasvanu omale. Hetkel ei ole selge, milline on optimaalne iga mikroobse mitmekesisuse suurenemiseks mikrobioota arengu, immuunsuse küpsemise ja hilisema tervise seisukohast. Tahke toidu tutvustamist ei ole siiski mõistlik alustada enne 6. elukuud, kuna enne seda ei ole mikrobiootas piisavalt lisatoitu lagundavaid baktereid.

Kuni veerandil imikutest esineb koolikuid: ülearune ja lohutamatu nutt esimestel elukuudel. Koolikute näol võib olla tegemist soole valu ja põletikuga, mida põhjustab varane patogeensete bakterite kõrgenenud tase ning laktobatsillide ja bifidobakterite alanenud tase.

Artikli täisversiooni leiad SIIT.